Eestikeelne Piibel 1739
2Mis nende ueste sündinud, ja allamatte ja sullaste kohhus on.(Epistel kolmandamal pühhapäwal pärrast Kristusse üllestousmisse Pühha.(Epistel teisel pühhapäwal pärrast Kristusse üllestousmisse Pühha. Siis pange nüüd mahha keik kurjust, ja keik pettust, ja kawwalussed, ja kaddedussed, ja keik kelekandmissed,Ja himmustage otsego praego sündinud lapsokessed seddaJummalasanna selget pima, et teie selle läbbi woite kaswada:
Kui teie agga ollete maitsnud, et Issand heldeon,
Kelle jure teie tullete,kuiellawa kiwwi jure, kes kül innimestest kui kölwato on ärraheidetud, agga Jummala melestonärrawallitsetudjawägga kallis;
Ja teid endid ehhitakse ka ülles kui ellawad kiwwid waimolikko koiaks,japühhaks preestri-ammetiks, et teie peate ohwerdama waimolikkud ohwrid, mis Jummala melest öiete armsadonJesusse Kristusse läbbi.
Sepärrast seisab ka kirjas: Wata, minna pannen Sionisse ühhe ärrawallitsetud wägga kalli nurga-kiwwi, ja kes tem̃a sisse ussub, se ei pea mitte häbbi sisse sama.
Teile nüüd, kes teie ussute,on takallis, agga neile, kes uskmatta, on sesam̃a kiwwi, mis hone-ehhitajad kui ühhe kölwatuma on ärraheitnud, nurga Pea-kiwwiks, ja wastotoukamisse kiwwiks, ja pahhandusse kaljuks sanud:
Kes ennast wasto sanna toukawad, ja ei wotta sanna kuulda, seks on nem̃ad ka pandud.
Agga teieolletese ärrawallitsetud suggu, se kunninglik preestri-ammet, se pühha rahwas, se pärris-rahwas, et teie peate selle wäggewad nouud kulutama, kes teid pim̃edast on kutsnud omma immelikko walgusse jure.
Ja kes teie ennemuiste eiolnudüks rahwas, agga nüüdolleteteie Jummala rahwas, kesmuistearmo es olle sanud, agga nüüd ollete armo sanud.
Armad, minna maenitsenteidkui maialissed ja woörad, et teie ennast hoiate lihhalikko himmude eest, mis hinge wasto söddiwad,
Ja et teie head ello peate pagganatte seas, et nem̃ad se eest, mis nem̃ad teist kui kurjateggiattest pahha räkiwad, wottaksidteiehea teggude pärrast, mis nemmad teist näwad, Jummalat auustada katsmisse päwal.
Sepärrast heitke ennast keige innimeste seädmisse alla Issanda pärrast, olgo kunninga kui üllema alla;
Ellik pealikkute, kui nende alla, kes temmast on läkkitud kurjateggiattele kül nuhtlusseks, agga heateggiattele kitusseks.
Sest nenda on Jummala tahtminne, et teie head tehhes moistmatta innimeste rummalust kinnisullute,
Kui wabbad, ja ei mitte otsego olleks teil se wabbadus kurjusse katteks, waid kui Jummala sullased.
Auustage keiki, armastage wende, kartke Jummalat, auustage kunningast.
Teiesullased, kuulge keige kartussega omma issandatte sanna, ei mitte ükspäinis heade sanna, kes järrele andwad, waid ka nende tiggedattesanna.
Sest se on arm, kui kegi süddame-tunnistusse pärrast Jum̃ala ees keik kurwastust heaks wöttab, ja üllekohhut kannatab.
Sest mis kitusonse, kui teid sü pärrast peksetakse, ja teienendakannatlikkud ollete? agga kui teie head tehhes kurja nähhes kannatate, seonarm Jummala jures.
Sest seks ollete teie kutsutud, et ka Kristus on teie eest kannatanud, ja teile tähte jätnud, et teie peate temma jälgede sees käima,
Kes ei olle patto teinud, ja kelle suust polle pettust leitud;
Kes ei söimand wasto, kui tedda söimati, kes ei ähwardand, kui ta kannatas; waid andis selle holeks, kes öiete kohhut moistab.
Kes meie pattud isse on kannud ommas ihhus ülles pu peäle, et meie piddime pattust ärra sama, ja öigussele ellama, kelle wermede läbbi teie ollete terweks sanud.
Sest teie ollite kui eksiad lambad; agga nüüd ollete teie pöördud omma hinge karjatse ja üllewaatja pole.)